|
OSAÜHING
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma vara ehk osakapitaliga. Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Igale osanikule saab kuuluda vaid üks osa kuid osade nimiväärtused võivad olla erinevad. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud, v.a juhul kui osaühingu osad on registereeritud Eesti väärtpaberite Keskregistris. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt.
Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt, s.o kuni 1 nädala pärast.
Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu koopiamasin, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kes elavad Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis. Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu. Üle 400 000 kroonise osakapitali puhul peab osaühingul olema audiitor. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.
FIE ees on põhiliseks eeliseks piiratud vastutus ning õigus tulu dividendi näol välja maksta, mis loob FIEga võrreldes olulise eelise. Osaühing on Eestis kõige levinuim ettevõtlusvorm. Praktiliselt on kõik müüdavatest valmisfirmadest osaühingud. Suurem enamus Eestis registreeritud osaühingutest on ostetud riiulifirmana.
AKTSIASELTS
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga.
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut.
Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu on juhatusest kõrgemalseisev organ, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peab koosnema vähemalt kolmest liikmest. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest liikmest. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär.
Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kes elavad Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis. Aktsiaseltsile on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub! Aktsiaseltsi põhilisteks miinusteks on:
- suur kapitalinõue,
- kolmetasandiline juhtimisstruktuur,
- audiitori nõue,
- suured ülalpidamiskulud. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega.
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA REGISTREERIMINE
FIE on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE peab end registreerima 10 päeva jooksul maksuameti kohalikus asutuses käibemaksukohuslasena kui maksustatav käive, v.a import, ületab kalendriaasta algusest 250 000 krooni. Sellisel juhul tekib FIE-l ka seadusest tulenev kohustus enda registreerimiseks äriregistris. Selleks tuleb FIE-l esitada äriregistrile vastavasisuline notariaalne avaldus. FIE plussid:
- registreerimise kord on lihtne,
- ei pea olema põhikirja, - puudub kapitali nõue,
- võimalik kasutada kassapõhist raamatupidamist. FIE miinused:
- FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga,
- suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga. Praktikas juhtub sageli, et lepingupartnerid ei soovi teha tehinguid FIE-ga, eelistades äriühinguid, pidades neid usaldusväärsemateks kui FIE.
VÄLISMAA ÄRIÜHINGU FILIAAL
Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu ja teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Filiaali kohustuste eest vastutab välismaa äriühing. Filiaal võib end registreerida käibemaksukohuslaseks, sõlmida töö-, sotsiaal- ja ravikindlustuslepinguid, osta ja omada kinnisvara. Filiaali juhib ja esindab ning filiaali raamatupidamist korraldab teovõimeline juhataja või juhatajad. Vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis. Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja (juhatajate) poolt tehtud notariaalse avalduse alusel. Avaldusele lisatakse ametlik tunnistus äriühingu olemasolu kohta tema asukohamaal, põhikirja tõestatud ärakiri kui põhikirja registrile esitamine on nõutav ka ühingu asukohamaal, välismaa äriühingu poolt tehtud otsus filiaali asutamiseks ja juhataja (juhatajate) määramiseks. Dokumendid peavad olema nõuetekohaselt vormistatud, apostillitud või legaliseeritud ning tõlgitud eesti keelde. Tõlge peab olema tõestatud notari või vandetõlgi poolt. Legaliseerimine on kinnitus dokumendi sobivuse kohta kasutamiseks Eestis. Esiteks kinnitatakse võõrriigi dokument välisriigi notari poolt, kelle allkirja kinnitab selles riigis asuv Eesti esindus. Juhul, kui viimane puudub siis selle riigi välisministeerium. Seejärel saadetakse dokumendid Eesti Välisministeeriumisse või Eesti esindusse välisriigis, kus neile antakse kinnitus dokumendi sobivuse kohta kasutamiseks Eestis. Kui on tegemist riigiga, mis on toodud siin, siis kinnitatakse dokumendi ehtsust apostilliga. Apostill võetakse kas välisriigi välisministeeriumist või antakse välisriigi notari poolt. Välisriigis väljastatud apostilliga kinnitatud dokument on samaväärne dokumendiga, mille on kinnitanud Eesti notar. Apostill lihtsustab oluliselt välisriigi dokumentide kasutamist vastava Haagi konventsiooniga liitunud riikides. MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist. MTÜ võivad asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Selleks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida mittetulundusühingu nimi, eesmärk, aadress ja asutajate andmed. MTÜ ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud
|
